Õmblemise tuhinas

Olen nii suures õmblemise tuhinas, et pole õieti aega õueski olla, söömisest ei hakka rääkimagi. Kogu mu suvi on möödunud suhteliselt tubaselt, enamasti õmblusmasina taga, mõned päevad ja nädalad ka kududes. Täna ei näita ma veel midagi konkreetset, aga midagi siiski. Siis kui meil oli selle suve ainus kuumade ilmadega nädalavahetus õmblesin mina endale suvist jakki, mille üle ma täna väga uhke olen.

Suur soov oli saada endale üks suvine jakk, millel oleks pool käised. Kanga leidsin abakhanist ja ülejäänud lisad kanga dzunglist.

Kangadzunglis on suurepärane valik kõiksugu kaunistus paelasid, kandipaelasid jne....

Minus on peidus väike hipihing :) Ei tahtnud ma tavalist voodrit, vaid midagi erilist. Nii saigi õmblusmasina erinevaid ilupisteid voodrile vuristatud.

Eile sai lõpuks jah lõpuks, sest arvasin, et pükste õmblemisega läheb kähku. Eriti kähku kui on sellised lihtsalõikelised püksin, nagu mul lõpuks valmis said. Kanga ostsin Pärnu kanga dzunglist eelmise nädala keskel. Minu üllatuseks igakord kui ma käin Pärnu kanga dzunglis, siis leian ma sealt alati midagi sellist, millele ma Tallinnas jaole ei ole saanud. Nii oli ka seekord.

Samasugust roosades toonides ostsin kaa, kleidi tarvis. Püksid said siis sellised.

Ja tagant...

8 kleiti

Need kleidid on valminud vahemikus juuni 2011 kuni mai 2012. Luban endale, et ühelpäeval teen korraliku fotosessiooni ja pikema postituse.

See punane pluus valmis novembris. Tahtsin jõuluks midagi erksat ja punast saada.

Monica

Kudusin ka isetegija sallimüsteeriumit. Ma otsustasin kuduma hakata kui oli avalikustatud juba 4 vihje ja lõpetasin kudumise mai kuu keskel. Minu sall on kootud Soft by B.B.B Dream ( 70% talle mohäär, 30% siidi), kudusin vardaga nr 4

kõrvarõngad

Tahtsin eile õhtul nokitseda millegi kallal. Valikus oli heegeldamine, õmblemine või nokitsemine pärlitega. Võitjaks jäi nokitsemine. Enne magama ei lähe kui kõrvarõngad valmis ei ole. Siin nad on.

Silmaklapid

Tekkis vajadus uute silmaklappide järgi, kuna ühed olid liiga pisikesed ja soonisid nina peale ja teised olid pahast materjalist, mis ei lasknud nahal hingata. Tegin endale uue, mis kataks silmad korralikult, ei sooniks ninale soont, laseks hingata ja oleks ilus. :)

Mõtlesin, et neid silmaklappe ma suurema silmaringi ees (näiteks lennuk) kanda ei julgeks, aga siiski julgesin. Reedel lendasin Portugalist tagasi koju hommikuse lennuga ja uni ei andnud häbeneda. Lisan veel ühe pisikese aksessuaari pildi, mille valmistasin sõbrannale sõbrapäeva kingituseks.

Sall nimega smile

Üks väga lihtne sall, mida sobib meesterahval kanda. Lõngaks valisin Lana Gatto VIP, varras 4 mm.

Seelik

Meenutusi 2011 aasta suvest.

Soov oli saada endale üks tütarlapselik mummuline ja natuke vallatu seelik. Plaanis oli küll pikkuselt umbes 10 cm pikem seelik, aga välja kukkus selline 10 cm natuke liiga lühike. Iseenda lohutuseks võin öelda, et mis sest ikka- noored ja ilusad oleme vaid korra elus. See ongi aeg kus võib natuke rohkem ihu paljastada. Seelikul on üks miinus kaa.... see kipub tuulega üles tõusma.

Pruutneitsi edevus

Aasta siis oli 2009 kui ühel meist õnnestus tanu alla saada. Minul oli imeilusas pulmas au olla pruutneitsi.

Pruudi soov oli, et pruutneitside kleidi värv peab olema roosa.

Sall

Lasen natuke piiluda oma pooleliolevat silviakirjaga salli. Lootuses, et äkki nii tuleb mul uuesti kudumisetuhin peale. Sai ju kunagi alustatud salli kudumist suure tuhinaga, nautisin selle keerulisena näiva mustri kudumist igal real. Ja nüüd selline blokk ees. Täna terve päeva olen mõelnud vardad kätte võtta. Kahjuks mõtteks ta täna mul jäigi.

Ma nüüd ootan, et kudumise vaim tagasi mu juurde tuleks.

Kaelakee

Väikene õeke sai sünnipäevaks kaelakee, mille valmistamine jäi mul päris viimasele minutile, nii minu moodi :) Nokitsemist oli üksjagu. Siin ta on.

Mõned tutid, mõned pärlid....

mõned satsid ja heegeldatud motiivid

Lisaks kaelakeele kinkisin ka kõrvarõngad, mille üle ta palju rohkem rõõmustas. Tore kui peale minu veel keegi minu tehtud asjadest rõõmu tunneb.

Teised analoogsed kõrvarõngad valmisid septembris, mille omanikuks on nüüd mu noorem õde.