Pruutneitsi edevus

Aasta siis oli 2009 kui ühel meist õnnestus tanu alla saada. Minul oli imeilusas pulmas au olla pruutneitsi.

Pruudi soov oli, et pruutneitside kleidi värv peab olema roosa.

Sall

Lasen natuke piiluda oma pooleliolevat silviakirjaga salli. Lootuses, et äkki nii tuleb mul uuesti kudumisetuhin peale. Sai ju kunagi alustatud salli kudumist suure tuhinaga, nautisin selle keerulisena näiva mustri kudumist igal real. Ja nüüd selline blokk ees. Täna terve päeva olen mõelnud vardad kätte võtta. Kahjuks mõtteks ta täna mul jäigi.

Ma nüüd ootan, et kudumise vaim tagasi mu juurde tuleks.

Kaelakee

Väikene õeke sai sünnipäevaks kaelakee, mille valmistamine jäi mul päris viimasele minutile, nii minu moodi :) Nokitsemist oli üksjagu. Siin ta on.

Mõned tutid, mõned pärlid....

mõned satsid ja heegeldatud motiivid

Lisaks kaelakeele kinkisin ka kõrvarõngad, mille üle ta palju rohkem rõõmustas. Tore kui peale minu veel keegi minu tehtud asjadest rõõmu tunneb.

Teised analoogsed kõrvarõngad valmisid septembris, mille omanikuks on nüüd mu noorem õde.

Tudule tudule

Mõte ühest siidisest tuduriiete paarist tiirles peas juba ammu ammu aega. Ideid peas keerles nii palju, et tegudeni oli raske jõuda. Aprilli lõpuks valmis esimene proovi tudupluusike, kuid toona ei jäänud ma tulemusega päris rahule.- Materjal oli vale (polüester), mis mõjutas ka valmis toote istuvust seljas. Nina krimpsutades pakkisin asjad kokku, see ei ole ikka see, mida ma tahtsin teha. Ja nii ta siis jäigi...aga hing ei andnud rahu ja tahtmine millegi ilusa sees tuttu minna oli suurem. Võtsin veel mõned kuud hoogu kuni tuli see õige tunne, et nüüd tuleb. Mõned nädalad tagasi võtsin tuduriiete projekti uuesti käsile. Uue pluusikese ja pükstega koos valmis ka uus tekikott. Tulemus on siin